Ärkame kl 2 üles ja kobime alla. Jan on õhtul ühe taksojuhiga diili teinud ja see juba ootab all. Jõuame kenasti lennujaama.
Check inn-i järjekorras teeme juba vaikselt esimesi kokkuvõtteid. Avaldan arvamust, et lõpuks on reis ja seiklused selleks korraks lõppenud. Jan on tagasihoidlikum, veel ei ole me kodus:)
Jõuame leti äärde ja saan kenasti pardakaardi kätte. Kohver mahtus täpselt kaalu. Igaks juhuks lasin enne korralikult ära kiletada ka, kuna kevadisel Tbilisi lennul oli Janil kotist igasugu vajalikku kraami julmalt pihta pandud.
Astub Jan leti äärde ja venitab samuti korralikult kiletatud koti lindile. Teenindaja hakkav vorrmistama, vaatab siis kaalu...
"Teie bagas on liiga raske!". Jan võtab külma näoga taskust taalapaki ja ütleb vastu: " Ma tean. Ma maksan 80€ juurde". "Te ei saa aru, see kott on liiiiga raske"! See, et Estonian Airi kodulehel oli kirjas nii ja naa ei huvita eriti kedagi. Kott tohib kaaluda max 36kg vms, mitte rohkem. "Jagage see kaheks, pakkige ümber" soovitab teenindaja. Selgitame et see ei ole võimalik. Me ei saa ju mootorit pooleks saagida.
Meil palutakse oodata. Teenindaja kaob kusagile ära. Natukese aja pärast naaseb ja tundub, et asi on lahendatud. Jan maksab kassasse oma 80€ ja kott kaob musta lindi peal tagumistesse saalidesse. Jääb vaid loota et see transameestel maha ei kuku.
Teeme veel öised burksid ja ongi aeg lennukisse kobida.
Hüvasti Gruusia! Varsti näeme!
No comments:
Post a Comment