Peremehel on uni hea. Kuna tsiklid on garaazhis luku taga, siis ei saa vaikselt minema ka hiilida:)
Läheme linnapeale aega parajaks tegema ja satume turule. Turud meeldivad mulle eriliselt. Võimalusel külastan neid alati. Minu lemmikuteks on kalaturud, aga siin ei ole kalavalik väga suur. Muidu on turg aus. Huvitav, et Gruusia toidud ei ole üldse vürtsised, aga turul on chillit saada igas võimalikus variandis. Kodus said just Birmast toodud varud otsa ja ostan mõnuga erinevaid vürtse kaasa.
Turgudel on tavaliselt ka mingi lihtne söögikoht. Leian ka siin sellise ja tellin paar kotletti, kohvi ja õlle. Saan tuttavaks ühe vanema mehega, kes juhtub samuti olema reisumees. Veneajal olla kõik puhkused veetnud kusagil teistes liiduvabariikides. Eestis on ka käinud, Varnas. Vaidlen vastu, et see ju Bulgaarias, aga ei. Eestis, kusagil vene piiri ääres. Üle suure silla sõitis jne. Lepime kokku, et see oli Narva ja mõlemad on rahul:)
Kotletid on nii head et võtan veel.
Tagasi jalutades proovin patareisid leida, aga ei midagi. Sama "Super", müüja ise arvab ka et need ei kõlba. Õli on vaja, sest Jani ratas neelab seda juba bensuga pooleks. Tsikliõli ei ole kusagilt saada, tuleb tavalisega läbi ajada. Minu arust pole seal ka suurt vahet. Müüt, et sidur hakkab libisema jne ei ole meie kogemustele tuginedes vett pidanud. Küll aga ei ole siin ka autoõli saada paksu ja täissünti. Paksud õlid on kõik mineraalsed.Nii et häda pärast saab hakkama, aga kui tahta hea õliga sõita, siis tuleb kodust kaasa võtta.
Minu ratta õlivahetuse välp on manuali järgi 3000 km. Siiani olen vahetanud korrektselt ja mootor on heas korras. Siinsed tingimused on õlile suht ekstreemsed, kuna mägedes töristades on mootor pidevalt 120`C, samuti on õhk kuum. Nii et hea õli kasutamine on õigustatud küll.
Plaan oli Tianetisse jõuda, aga ei õnnestu. Vaja on süüa ja tankida. Jan märkas ühte teeäärset söögikohta ja sõidame tagasi. Võtame vabalt, maitseme veini ja lõpuks ei viitsigi enam edasi sõita. Teeme lastele tsiklisõitu suhtleme kohalikega.
Pikem ja huvitavam vestlus oli ühe noore sõjaväelasega. Pärit Batumist, aga juba ligi aasta on olnud siin tööl. Rangeri kursuste instruktorina. Viimases Osseetia sõjas sai haavata, õnneks kergemalt. Saime teada, et Gruusia kutselisel sõjaväelasel on keelatud internetti kasutada, isegi e-maili kontot ei tohi olla. Arvatavasti kehtib see siiski teatava auastmeni. Tore poiss.
Jääme maja taha lageda taeva alla magama. Öö on soe ja taevas selge.
No comments:
Post a Comment