5 päev

Hommikul uurime kohalike rajaleidjate käest võimalusi otse üle aheliku Kazbeki suunas sõita. Eriti lootust ei anta. Mõni ütleb, et nende ratastega vast saate üle, teised jälle et mitte mingil juhul.

Igatahes saame ca kl 11 liikuma. Sõidame Shatilis suunas minema. Jani ratas tossab jubedalt. Mingil hetkel jääb jälle maha ja kui tagasi sõidan, on seis päris kehva. Ratas lihtsalt suri välja ja enam ei käivitu. Ca tunni jagu nuputamist, siis klassikalisest otsast harutama. Selgus, et küünal on õli põletades nii ära tahmanud et säde lihtsalt ei tungi läbi.  Mul on üks uus tagavaraks. Ratas käivitub kohe. Liigume edasi.

Tee on hästi ilus. Mööda mäekülge, all orus kohiseb jõgi. Kuru, mille ületame, jääbki meie reisi tippmargiks. Kui õieti mäletan siis ca 2480m . /Jan parandab: Õige on 2676m/


Shatili on päris huvitav. Jube vana küla. Majad on justkui kuivalt laotud kiltkivist kindlus vms

Üle jõe sõites keerab külast välja piirivalvurite jeep ja sõidab Janile peaaegu otsa. Kuna tee on piisavalt lai ei saagi aru, mis juhtus. Tundus täiesti pahatahtlik tegevus. Kuidagi ebagruusialik. Janil igatahes meel suht mõru. Kõht on tühjaks läinud, otsime mingit võimalust einestada. Mingi kuuri all on pood, kus on õlut, tarhuni limonaadi ja mõned konservid. Muud midagi. Ja müüja on päris kuri. Veider koht see Shatili. Närime oma konservi lõpuni ja sõidame edasi Mutso poole. See pidavat ka väga lahe koht olema. Vähemalt tee sinna on küll ok.
Paar kilomeetrist Shatilist edasi teeme pissipeatuse ja leiame mingid veidrad hooned. Õigem oleks öelda kivist onnid. Esimene mõteon, et tegemist on vana piirivalvepostiga, kuna tee jookseb paralleelselt tsetseenia piiriga.

Aga onnidel ei ole uksi. Ainult üks trellitatud aken, kus on näha jälgi küünalde põletamisest. Sees on pime ja näha pole midagi.

Ilmselt on tegu hauakambritega, mis vajadusel pealt lahti võetakse. Lööme risti ette ja teeme minekut.

 Teel näeme ainult karjuseid teel.

Mutso on siis tegelikult mingi kindluse varemed mäe otsas. Sealt peaks olema väga kenad vaated. Kuna on jube palav ja need varemed on päris kõrgel mäe otsas, siis me sinna ronida ei viitsi.
Kell on üllatavalt palju. Kaardilt vaadates hindasime teekonda siia oluliselt lühemaks. Keerame otsa ringi ja sõidame tuldud teed mööda tagasi. Võis siis nagu matkajad ütlevad, keerasime otsa ringi ja sõitsime edasi:)

Õhtuks jõuame jälle samasse külalistemajja ja jääme siia ka tänaseks ööks. Plaanitud paari tunnine haak võttis terve päeva ja paagitäie kütust:). Hiljem arutleme, et natuke labaselt möödus see päev, kuna põhilistesse vaatamisväärtustesse me jalga ei tõstnudki. Shatilisse oleks võinud ikka sisse minna ...

Õnneks saab kohalikust toidupoest ka bensiini osta:)
Sööme täna saslõkki istume peremehe ja perenaisega poole ööni väljas. Peremees valab tsatsat ja on väga tore olemine. Selgub, et proua on kohaliku kooli direktor. Peremees pomiseb, et mitte ainult koolis ...
Tegelt on nad väga harmooniline paar ja nendest kohe õhkub soojust. Räägivad oma külalistemaja ärist ja arutame igasugu muid maailma asju. Tore õhtu.