Teised alles magavad. Istun terassil ja naudin Kazbeki ilu pea terve tunni. Vaimustav!
Plaan on tõusta tsiklitega nii kõrgele kui võimalik. Järjekordselt vastukäiv info lubab sõita kuni meteoroloogiajaamani. Tegelikkus on siiski selline, et sõita on võimalik ainult kirikuni.
Edasi saab jalgsi. Jalgsi me sellel reisil ei käi :)
Ahto aitab hädast välja ja laenab oma GPS-i akusid, et saaksin pilte teha. Ostsin enne mäkke tulekut alt patareid aga 4 patareiga kokku sain ainult 1 pildi teha. Hiljem selgus, et kogu Gruusias teistsuguseid patareisid ei müüdagi. Igatahes, sellised nad on ja need fotokasse ei kõlba:
Alla tulles kohtame veel tsiklirahvast Inglismaalt, Tsehhist ja Itaaliast.
Võtame külalistemajast asjad ja jätame Ahtoga hüvasti. Mõnda aega sõidame veel koos, siis keerame tee äärde ujuma. Ujumisest asja ei saa, kuna seesama veehoidla millest enne juba juttu oli, on siin pool pehme savise kaldaga ja suht sogane. Ei tea kuidas ta eemalt nii ilus sinine paistab.
Jan kontrollib õli. Ja valab ca 2 l juurde. Ka minu õlitagavara on sinna masinasse läinud. Õli läheb tal kõvasti ja mingil ajal lasi tagumine amort ennast ka lõdvaks. Ei teagi kuidas meil edasi õnnestub sõita. Asfaldi peal ikka liigub, aga kruusa peal on ikka väga vaevaline.
Jani ratta õlijanuga sai ikka pulli ka parasjagu. Mingil hetkel Jan rõõmustab, et vaata, enam ei suitse. Äkki läks ise korda :). Imesid ei sünni reaalses elus. Selgus, et õli oli lihtsalt otsas:D:D:D.
Kui alguses jälgisime, et õli ei segaks teistega jne, siis lõpuks valati sisse lihtsalt seda õli mis tee äärest õnnestus osta. Ja praeguseks hetkeks on meil sõidetud alles ca 1/3 plaanitud marsruudist. Jama lugu ...
Täna jääme mingi keskmise suurusega linna taha jõe äärde laagrisse.
Enne läbi linna sõites oli jälle tee äär arbuusimüüjaid täis. Ei andnud rahu ja sõitsin tagasi arbuusi ostma.
Taevas on selge ja õhk soe. Telki ei hakka üles panema, jääme niisama rataste kõrvale magama.
Janil on kõht rikkis, jääb suht kohe magama. Kuulan ritsikate siristamist ja mõtlen omi mõtteid. Jõe äärde hambaid pesema minnes avastan, et kallas kubiseb väikestest krabidest. Täpselt sellised nagu troopikas rannas väikeseid urge kaevavad. Pull värk. Harjumatu on jões, keset maad, krabisid näha.
No comments:
Post a Comment